Vares pole vaga linnuke

Linnakeskkonnas on varestel üha raskem
leida puhast ja toitainerikast ninaesist. 
Hoia kohalik ökosüsteem töös ja tee annetus,
et pähkel leiaks tee noka vahele.

Üks kord narrid, vares mäletab elu lõpuni!

KOPLI VARES

Põhja-Tallinna tänavatel elab üks nutikas tegelane, meie oma Kopli vares. Ta on uudishimulik ja suurepärane õppija – elav tõestus, et vareslased on linnuriigi nutikaimad. Meie suhtlus on kestnud juba üle kolme aasta ning iga õueminek on justkui sõbralik mäng.

Kui peremees on kohal, ei jäta vares seda enda teada: mõnusa madallennuga vihiseb ta sõbrast võimalikult lähedalt mööda. Varestel on nimelt suurepärane mälu heade inimeste osas ja pähkel taskus aitab selle kuvandi loomisele kaasa.

Nutikus ja tänu

  • Pähklid puuvõras: Me asetame talle pähklid suure paplipuu võrasse.
  • Tänu: Vastutasuks on ta meile toonud puuoksakesi ja pudelikorke.

PÄRISELT

Mälu nagu elevandil.

Vares tunneb su näo ja kõnnaku ära ka kolme aasta pärast. Kui oled talle pähkleid andnud, oled sa tema “valitud nimekirjas”.

** Heavy Metal laulupidu.**

Kuigi anatoomiliselt on nad laululinnud, on nende hommikune kraaksumine mõeldud vaid tõelistele fännidele.

Kuhu ta kaob?

Talvised rännakud Lätti või Leetu on noorte varestel “maailma avastamise” aeg. Vanad varesed eelistavad kodust mugavust.

GALERII

HUVITAVAT

Lindude sügisränne kestab pikalt ning minejaid jätkub mitmeks kuuksd. On ka mahajääjaid, kellega koos veedame talve siinmail. Üks selline on vares, tuttav tegelane igaühele.

Tegelikult on varesedki väikestviisi rändlinnud. Aga veebruaris-märtsis on nad juba tagasi. Kui üldse ära käivadki. Ega vana vares enam suurt reisida viitsi, see rohkem noorte lõbu. Aga tore, kui noored veidigi maailma näevad, olgu selleks pealegi vaid Läti, Leedu, Poola või Põja-Saksamaa. Asi seegi! Paljud need varesed, keda talvel kohtame, on omakorda põhja poolt pärit rännumehed, kes siit kevade hõngu tundes kohe koju tagasi kiirustavad.

Küllap tunneb hallvarest igaüks, olgu maal või linnas. Elavad nad ju inimese läheduses, pesagi teevad sageli meie koduõuele. Muidugi kõrgele puu latva, ega me pruugi seda märgatagi. Päris metsas hallvaresele ei meeldi, ikka metsaserval või põldudevahelistes metsatukkades või maanteede ääres või parkides või suisa elamute vahetus läheduses.

Inimeste läheduses on ju mõistlik elada, toidulaud on alati kaetud. Olgu selleks siis kompostihunnikud või koerte toidujäätmed. Eriti priskeid suutäisi leiab maanteedelt, kus inimesed oskavad oma masinatega alatasa värsket liha tekitada. Ennekõike hommikuti tasub platsis olla, ööga ikka miskit teele tekib.

[Loe täispikka artiklit siit]

Ilmunud ajalehes Virumaa Teataja, 22.10.22, lk 5

VIITED

Kasutatud allikad
  • Masing, V. (Toim.). (1992). Eesti linde. Tallinn: Valgus. (Selles teoses on põhjalik ülevaade hallvarese pesitsemis- ja toitumisharjumustest Eesti maastikul).

  • Karu, A. & Sepp, K. (2020). Linnud tehiskeskkonnas: kohanemine ja toitumisstrateegiad. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi toimetised. (Uurimus käsitleb vareslaste intelligentsust ja nende võimet kasutada inimtekkelisi ressursse).

  • Eesti Ornitoloogiaühing. Talvised aialinnud ja nende lisatoitmine. Kättesaadav veebis: ornitoloogia.ee. (Praktilised juhised, milliseid pähkleid ja seemneid on soovitav lindudele pakkuda).

  • Hallvares (2023). Loetud veebiaadressilt: Pesapaik. Ilmunud ajalehes Virumaa Teataja, 22.10.22, lk 5

Kõik õigused kaitstud